Hariduse üldeesmärk ja korraldus

Haridust hakati andma, et õpetada inimesi lugema ja kirjutama. Et Piiblit inimestele lähemale tuua õpetati neile piibli keeled selgeks. Taheti et inimesed oleksid haritud ja järgiksid seadusi ning kui vaja oskaksid ka ennast ise kaitsta.


Reformatsiooni mõjutanud filosoofilised koolkonnad

Oli kaks filosoofilist koolkonda kes mõjutasid reformatsiooni. Nendeks olid ateena kasvatus ja keskaeg. Ateena kasvatuses pandi põhirõhk harmoonilise isiksuse kasvatusele. Keskajalt tuli teoloogiline kasvatus.

Hariduse korraldus

Haridust saadi kolmes kooliastmes. Esimene kooliaste oli nii poistele kui ka tüdrukutele ning seal õpiti lugemist ja kirjutamist. Teine kooliaste oli mõeldud neile, kes said lugemise ja kirjutamise selgeks. Teises kooliastmes oli põhirõhk õigel grammatikal, kuid lisandusid ka ained nagu matemaatika, ajalugu, muusika ja kunst. Kolmas kooliaste oli mõeldud eriti edasijõudnutele. Põhirõhk oli jällegi grammatikal ja sõnavaral, kuid õpetati ka ladina keelt, värsse, kompositsioone ja usuõpetust.

Õpiti enamasti päheõppimise meetodil, õpetajad lugesid ette ja õpilased kordasid tagantjärgi. Kool kestis ise vähe ning koju jäeti palju õppida.



Näited koolidest:

• Kaarli Kool
• Narva Õigeusu Humanitaarkool
• Püha Johannese Kool
• Tallinna Toomkool
• Tartu Kristlik Põhikool
• Tartu Luterlik Peetri Kool
• Tartu Katoliku Hariduskeskus
• Püha Miikaeli Kool
• Kohila mõisakool

Õpetaja: nõuded ja ettevalmistused 

Õpetajaks sai Luteriusu pastor. Kuna pastor on see inimene, kes suunab teisi õigetele radadele ning jagab õpetust enne abiellu astumist. Pastor räägib sellest, kuidas peaks üks laps kasvama ja kuidas vanemad teda kasvatama peaksid.

Et suurendada stabiilsust ühiskonnas, tuleks andekaid inimesi tööle rakendada. Oma andeid tuleb arendada ning et neid üldse üles leida oli vaja õpetajaid. Õpetajad avastasid lastes andeid ja arendasid neid edasi. Et saavutada tsiviliseeritud ühiskonda pani Luther aluse koolikohustusele.

Pildi allikas: https://goo.gl/images/k8V1he

*https://goo.gl/images/k8V1he

*M. Tilk, Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn, 2004. Lk 417-448.

*Näited koolidest: http://www.kristlik.edu.ee/new/kool/